Silmapaistvamad Ladina-Ameerika kirjanikud

“Ladina-Ameerikas peetakse kirjanikke õõnestavateks elementideks või peded,narkosõltlased y valetajad. Sügaval sisimas oleme ilmselt sellised. " Roberto Bolaño.

Ladina-Ameerika kirjandus on paljude jaoks rännak, teiste jaoks paraku täielik teadmatus. See paistab silma ajalooliste, mestitsoandmete, maastike ja Ladina riikide kõige iseloomulikumate linnade kirjelduste poolest, kus tegelased tavaliselt mõne olulise seikluse teevad. Ilukirjanduse ja reaalsuse segud, tõlgendajad, kes säilitavad sellise omapärasuse, mis paneb lugeja samastuma sellega, mida nad hindavad. Võib öelda, et see on üsna vaheldusrikas ja meelelahutuslik kirjutis, mis enamasti pakub mitte ainult ebamäärast naudingut, vaid ka andmeid ja teavet, mis asetavad konteksti selle piirkonna kohta, kus jutustatud lugu toimub.

Peamised Ladina-Ameerika kirjanikud

Järgmisena tutvustame ühte Ladina-Ameerika kirjanikku, kes on pälvinud tunnustuse panuse eest, mida nad on selle eriala ja oma riigi jaoks teinud kultuuriline areng. Need kirjanikud olid tunnistajaks erinevatele aegadele, riikidele, poliitilistele, sotsiaalsetele, majanduslikele olukordadele ja muudele kogemustele, mis mõjutasid loendamist ja muutsid nende sõnade teksti.

ROBERTO BOLANO AVALOS

See oli a Tšiili kirjanik ja luuletaja, Premio Herralde auhinna võitja 1998. aastal ja Rómulo Gallegose auhinna võitja 1999. Kuigi ta tunnustas juba elus suurt tunnustust, jätkas ta pärast surma oma laulusõnadega saavutusi, saades üheks mõjukamaks Ladina-Ameerika kirjanikuks .

Tema teosed, millest metsikud detektiivid ja 2666 silma paistavad, on tõlgitud mitmesse keelde, sealhulgas inglise, prantsuse, saksa, itaalia keelde? ja hollandi. Lisaks on kaks mainitud nimetust koos romaaniga "kauge täht" kirjanduskriitikute ja võrdse tähtsusega autorite loodud "viimase 15 aasta 100 parimat hispaaniakeelset raamatut" nimekirja esimesel 25 kohal. ...

Tuleb märkida, et surma järel oli autoril 37 riigis 10 avaldamislepingut 50 riigis ja kuude jooksul kasvas see 49 publikatsioonini ja 12 tõlkeni XNUMX riigis.

Bolaño loomingus on erinevaid stiile, mille hulka kuuluvad romaan, novellid, luule, kirjanduskõned ja esseed.

• Tema romaanid on: Morrisoni jüngri nõu Joyce'i fännile; Elevantide tee; Jäähall; Natsikirjandus Ameerikas; Kauge täht; Metsikud detektiivid; Amulet; Tšiili öö; Antwerpen ja Lumpeni romaan. Pärast tema surma avaldati 2666; Kolmas Reich; Tõelise politseiniku mured; Ulme- ja kauboi haudade vaim.
• Ja tema lood: telefonikõned ja tapjad hoorad. Postuumsete küsimustega, nagu talumatu gaucho, baaripäevik ja kurjuse saladus.

Ta on võitnud umbes 8 auhinda.

JUULI FLORENCIO CORTAZAR

Kirjanik, tõlkija ja veel mõni poeetiline kirjutis. Teda peetakse üheks olulisemaks hispaaniakeelseks kirjanikuks pideva eksperimentaalse kirjutamisviisi poolest, mis uuendas ja murdis väljakujunenud kaubanduse norme. See paistis silma novelli, proosa ja jutustuse poolest üldiselt.

Midagi Cortázarile iseloomulikku ja omapärast on sürrealistlik stiil, mis tõstab teda teistest Ladina-Ameerika kirjanikest kõrgemale, kõnnib fantastilise ja tegeliku vahel, mille tulemuseks on maagiline realism, mis lugejate järgi võlub.

Vaatamata argentiinlasele valis autor oma riigi sõjalise diktatuuri tõttu Prantsusmaa kodakondsuse. Ta laseb meil hinnata paljusid neist kahest kohast oma teostes, mis on tõlgitud erinevatesse keeltesse; olles kõige tunnustatum "Hopscotch", millel on 30 erinevat tõlget, et isegi Hiinas on dubleeritud mandariini keeles.

Tuleb märkida, et tänu Hopscotchi koostamise ja loetavuse viisile peetakse seda üheks esimeseks sürrealistlikuks romaaniks Argentinas.

Tal on olnud mitmeid tunnustusi, mis ületavad auhindu, näiteks tema nime kandvad väljakud ja õppeasutused, samuti tema mälestusmärgid ja viited.

• Tema romaanid on: Auhinnad; Humal; 62 Ehitatav mudel; Manueli raamat; Divertimento; Selle romaani eksam ja seejärel võõras peatükk ilmus raamatuna: Andrés Fava päevik.
• Tema lugude hulka kuuluvad: Bestiaria; Mäng läbi; Salarelvad; Kõik tulekahjud; Oktaeeder; Keegi, kes seal väljas on; Me armastame Glendat nii väga; Deshoras ja teine ​​kallas.

GABRIEL GARCIA MARQUEZ

Lisaks kirjanikule oli ta Kolumbia ajakirjanik, toimetaja ja stsenarist. Tema teoste ajaloo ja kirjutamisviisi tõttu otseselt seotud maagilise realismiga, ühendades reaalsuse fantaasiaga. Ta sai Nobeli kirjandusauhinna 1982. aastal.

Suurima tunnustuse hulka kuuluvad tema panus ajakirjandusse tänu kirjanduslikule stiilile aruannetes, intervjuudes ja muudes hübriidsetes ajakirjandusžanrites, mis propageerisid ja muutsid mandril sellist kirjaviisi.

Tema suurimaks tööks või nii ekspertide hinnangul on romaan "Sada aastat üksildust", mis esindab ka sürrealistlikku kirjanduslikku liikumist ja mida on arvukalt tõlgitud paljudesse keeltesse. Tegelikult avaldasid Hispaania Keele Akadeemiate Assotsiatsioon ja Hispaania Kuninglik Akadeemia mälestusväljaande 2007. aastal, pidades seda üheks kõigi aegade suureks hispaania klassikaks. Selle tekstiga on seotud kurioosne fakt, et see käivitati napilt, nädala jooksul müüdi seda umbes 8000 eksemplari.

Apokoopiks kutsutud Gabo, üks parimatest Ladina-Ameerika kirjanikest, tegi selgeks, et tal pole kindlat stiili, kuna ta soovib alati igas teoses minna erinevatele teedele, hoolimata sellest, et kirjutises on äratuntav sarnasus . Samuti teatas ta ühel korral, et kõik tema tekstid põhinesid tegelikkusel.

Vastuoluline fakt, mis muutis ta populaarseks, oli ka tema poliitiline positsioon ja sõprus Fidel Castroga.

Hulgast tunnustustest, mis on enamasti auhinnad, toob välja maja, kus ta sündis, ümberehitamise muuseumiks; mitu tema nime kandvat tänavat, kultuurikeskus ja tema pilti kandev rida pileteid.  

• Tema romaanid on: Pesakond; Kolonelil pole kedagi talle kirjutada; Halb tund; Sada aastat üksildust; Patriarhi sügis; Ennustatud surma kroonika; Armastus koolera ajal; Kindral oma labürindis; Armastusest ja teistest deemonitest ning mälestusest minu kurbadest hooradest.
• Tema lugude kohta: Suure ema matused; Uskumatu ja kurb lugu avameelsest Eréndirast ja tema südametust vanaemast; Sinised koerasilmad (tema esimeste lugude koostamine) ja kaksteist palverändurilugu.

JORGE MARIO PEDRO VARGAS LLOSA

Nobeli kirjandusauhind 2010, ta on üks Ladina-Ameerika kirjanikke - Peruu -, kellel on ka Hispaania kodakondsus. Ta jäi seaduse ja kirjade vahele, tehes mõlemad karjäärid. Lisaks kirjaniku elukutsele, mille eest teda tunnustatakse laialdaselt romaanikirjanikuna, tunnustatakse teda ka kaasaegse esseistina.

Tavaliselt paistab see silma oma lugude, poliitiliste ja ajalooliste teemadega ning kuigi nad elavad tavaliselt Peruus, korraldavad nad õhku ja kohtumisi ka Euroopa paikades, kuna autor on elanud sellel mandril Hispaania, Suurbritannia, Šveits ja Prantsusmaa.

Tema olulisemate romaanide seas, mis teda kuulsaks tegid, on linn ja koerad, roheline maja, vestlus katedraalis, Pantaleón ja külastajad ning kitse pidu.

• Lisaks juba mainitutele on tema teised romaanid järgmised: Tädi Julia ja kirjanik; Maailmalõpu sõda; Mayta ajalugu; Kes tappis Palomino Molero? Rääkija; Kasuema kiitus; Lituma Andides; Don Rigoberto vihikud; El Paraíso teises nurgas; Paha tüdruku pahandus; Keldi unistus; Diskreetne kangelane ja viis nurka.
• Tema lood: Ülemused ja pojad.

Vargas Llosa oli ka Unesco tõlk ja 1990 Peruu presidendikandidaat. Talle anti ka Astuuria printsi kirjandusauhind ja Cervantese auhind.

JORGE FRANCISCO ISIDORO LUIS SÕBRAB ACEVEDO

Borgesi peetakse üheks XNUMX. sajandi silmapaistvamaks Ladina-Ameerika kirjanikuks. Lisaks iseloomustab tema loomingut universaalsus, mitmesugused teemad ja tõlgendused, koosseis esseedest, lugudest, luuletustest ja analüüsidest.

Üks teda iseloomustavatest asjadest on tema maastiku leiutised, mida pakutakse nii tavalugejaile kui ka neile, kes pühenduvad õppimisele ja huvide kahtluse alla seadmisele. Nende panoraamide hulka kuuluvad fantastilised ontoloogiad, sünkroonilised sugupuud, utoopilised grammatikad, romantilised geograafiad, mitu universaalset lugu, loogilised bestiaarid, jutustuseetika, kujuteldav matemaatika, teoloogilised draamad, geomeetrilised leiutised ja väljamõeldud mälestused.

Tuleb märkida, et ka tema essee- ja kirjandusteoses on tugev filosoofiline kohalolu, mis asetab ta suure mõtlejana, kes aitab lugejal kahtluse alla seada, olemata samas filosoof.

Kurioosne fakt on see, et Borges nimetati peaaegu 30 aastaks Nobeli kirjanduspreemia kandidaadiks. Publik panustab kihlvedude peale, et ta ei võitnud oma parempoolsete poliitiliste ideaalide tõttu. Kuid ta sai veel ühe hulga auhindu, rohkem kui 15.

Eristatud poeetilise „ilusa keele” poolest, mis selle keelest omistab, siseneb tema raamat „Ficciones” Norra raamatuklubi andmetel kõigi aegade XNUMX parimas raamatus ja Pariisi ajalehe Le Monde andmetel XNUMX. sajandi XNUMX parimas raamatus.

Pärast Borgesi on suur hulk Ladina-Ameerika kirjanikke, kes on mõjutatud ja tuginevad selle suure kirjaniku kirjandusele, isegi temaga kaasaegsed.

Lisaks juba mainitule on tema lugude hulgas ka Kurikuuluse universaalne ajalugu; Aleph; Brodie aruanne; Liiva raamat ja Shakespeare'i mälestus.

Ja luulerepertuaar koosneb Fervor de Buenos Airesest; Kuu ees; San Martíni märkmik; Tegija; Teine, sama; Kuue stringi jaoks; Varju kiituseks; Tiigrite kuld; Sügav roos; Raudmünt; Ööajalugu; Kuju ja vandenõulased.

OCTAVIO IRINEO PAZ LOZANO

Nobeli kirjandusauhind 1990. aastal on Octavio Paz veel üks Ladina-Ameerika kirjanikest, kes on olnud paljude kirjanike jaoks suur mõju. Nagu Borges, oli ta ka luuletaja ja esseist; ja tunnistab, et on üks kõigi aegade suurimaid hispaania keelt kõnelevaid luuletajaid.

Üks üllatavamaid kurioosumeid on see, et ta kirjutas oma esimese artikli 16-aastaselt, tuginedes moraali ja luule seosele, see kandis pealkirja "kunstnikueetika".

Kirjandusliku stiili osas kirjeldatakse Octavio Pazi tavaliselt eksperimentaalsena ja isegi kui üht rahulolematut Ladina-Ameerika kirjanikku selle pärast, mida ta lubab oma poeetilistes tekstides ette näha; mis lubab teda mitte tembeldada ega klassifitseerida eksistentsiaalseks luuletajaks, uusmodernistlikuks luuletajaks või sürrealistlikuks luuletajaks, kuna ta läbis need kõik ja ei jäänud ühegi juurde.

Tema luules on valdavaks jooneks värsid, mis sisaldavad pilte, mida lugejad hindavad väga ilusti. Eksperimentaal viis ta looma ruumilisi luuletusi, mida ta ise nimetas "topoemadeks"; selle mõiste kontseptualiseerimine kui "tüüpilisele ajalisele ja diskursiivsele luulele vastanduv luule".

Tema poeetiline looming on üsna lai: Metsik kuu; Mitte läbi saama!; Inimese juur; Teie selge varju all ja muud luuletused Hispaaniast; Kivi ja lille vahel; Maailma serval ja Esimene päev, oma selge varju all, Inimjuur, ülestõusmise öö; Tingimisi vabastamine; Kotkas või päike? (proosas); Seosed hümni jaoks; Rappaccini tütar (dramaatiline luuletus).

Jätkates Piedra de soliga; Vägivaldne hooaeg; Parool. Poeetiline töö; Salamander; Terve tuul; Valge, kolmes veerus kirjutatud; võimaldab erinevaid näiteid; Visuaalsed diskorid koos Vicente Rojo'ga; Idanõlv; Topoemid; Renga koos Jacques Roubaud, Edoardo Sanguineti ja Charles Tomlinsoniga; Grammatikaahv (proosas); Minevik selge; Tagasi; Air Born / Hijos del aire, koos Charles Tomlinsoniga; Luuletused (1935–1975); Puu sees; Poeetiline töö (1935–1988) ning kujundid ja kujundid koos Marie José Paziga.

Ladina-Ameerika kirjanikud tutvumisteemal

• "Sain varakult teada, et emigreerudes kaotad seni tugina olnud kargud, pead alustama nullist, sest minevik kustutatakse ühe hooga ja kedagi ei huvita, kust sa pärit oled või mida sa varem teinud oled. " -Isabel Allende.
• "Silmapiiril on utoopia. Kõnnin kaks sammu, ta astub kaks sammu eemale ja silmapiir jookseb kümme sammu edasi. Niisiis, milleks utoopia töötab? Selleks on see kasulik kõndimiseks ”. —Eduardo Galeano.
• "Ärge uskuge seda, mida nad teile maailma kohta räägivad (isegi mitte seda, mida ma teile ütlen), ma juba ütlesin teile, et maailm on loendamatu." -Mario Benedetti.
• "Omama isamaa See on kingitus, mida tuleb aeg-ajalt tasuda. " -Gabriela Mistral.
• "Ma pole kunagi tootmist lõpetanud ja see pole mõeldud esteetiliseks tööks ega selleks, et olla kunstnik. Ma vihkan töötamist. See on rohkem ellujäämiseks. Selles riigis on haigus väga kallis. Aga ka ilma draamata, väikese irooniaga keerutan ta kätt ja muudkui kõnnin ”. —Pedro Lemebel.