See ongi pinna järkjärguline kuumutamine, Maa ookeanid ja atmosfäär ning on põhjustatud inimtegevusest, peamiselt fossiilkütuste põletamisest, mis pumpavad atmosfääri süsinikdioksiidi (CO2), metaani ja muid kasvuhoonegaase.
Sellel nähtusel on juba praegu märkimisväärne ja kulukas mõju meie kogukondadele, tervisele ja kliimale. Seega, kui viivitamatuid meetmeid heitkoguste vähendamiseks ei võeta, siis see mõju tugevneb jätkuvalt, aina enam ja rohkem kahjulik.
Kliimamuutuste tagajärjed
Keskmise temperatuuri ja äärmuslike temperatuuride tõus
Üks kõige kohesemaid ja ilmsemaid tagajärgi on temperatuuri tõus kogu maailmas. Planeedi keskmine temperatuur on viimase 1,4 aasta jooksul tõusnud umbes 0,8 kraadi Fahrenheiti (100 kraadi Celsiuse järgi), teatab Riiklik ookeanide ja atmosfääri administratsioon (NOAA).
Tõusvad mered ja rannikualade üleujutused
Merevee tõusu kiirus kiireneb, mis suurendab üleujutuste ohtu madalal asuvad kooslused ja kõrge riskiga rannikuvööndid.
Pikemad ja kahjulikumad kulutulenajad
Kõrge kevad- ja suvetemperatuur on kevadise sula tagajärg metsades, mis on pikemat aega soojemad ja kuivemad.
Enamik hävitavaid orkaane
Ehkki orkaanid on meie kliimasüsteemi loomulik osa, on nad siiski osa kliima soojenemise tagajärjed. Hiljutised uuringud näitavad, et selle hävitav jõud ehk intensiivsus on kasvanud alates 1970. aastatest.
Sagedasemad ja intensiivsemad kuumalained
Ohtlikult kuum ilm toimub juba praegu sagedamini kui 60 aastat tagasi ning teadlased loodavad, et kuumalained võivad kliimamuutuste süvenedes sageneda ja tugevamaks muutuda. Idas suurenenud kuumalained tekitab tõsiseid terviseriske ja võib põhjustada kuumakurnatust, kuumarabandust ja raskendada olemasolevaid terviseseisundeid.
Metsade laialdane surm Kaljumäestikus
Viimase 15 aasta jooksul on Kaljumägedes hukkunud kümned miljonid puud, kolmekordse kliimarünnaku ohvriks, mida põhjustavad puid tapvad putukad, tulekahjud ning kuumastress ja põud.
Kulukas ja kasvav tervisemõju
Kliimamuutustel on oluline mõju meie tervisele. Temperatuuri tõus toob tõenäoliselt kaasa suurema õhusaaste, pikema ja intensiivsema allergiahooaja, putukate poolt levivate haiguste leviku, sagedasemad ja ohtlikumad kuumalained ning tugevamad vihmasajud ja üleujutused. Kõik need kliima soojenemise tagajärjed need kujutavad tõsist ja kulukat ohtu rahvatervisele.
Mõnes planeedi piirkonnas on intensiivne põud.
Kliimamuutused mõjutavad paljusid põuaga seotud tegureid ja mõnes piirkonnas suureneb tõenäoliselt põua oht. Kui temperatuurid on soojenenud, on põudade levimus ja kestus suurenenud.
Jää sulamine
Temperatuur tõuseb planeedi polaaraladel, eriti Arktikas, ja valdavas enamuses maailma liustikud sulavad kiiremini kui uus lumi. Teadlased loodavad, et sulamiskiirus kiireneb, millel on kohutavad tagajärjed merepinna tulevasele tõusule.
Suurenevad riskid meie elektrivarustusele.
Meie vananev elektritaristu on üha haavatavam suurenemise suhtes kliima soojenemise tagajärjed, sealhulgas meretaseme tõus, äärmuslik kuumus, kõrgendatud kulutulekahjude oht ning põud ja muud veevarustuse probleemid.
Korallrahude hävitamine
Nagu sina globaalne temperatuur tõuseb, nii ka merepinna keskmised temperatuurid. Need kõrgendatud temperatuurid kahjustavad korallrahusid pikaajaliselt. Teadlased on dokumenteerinud, et püsiv veetemperatuur, mis on vaid ühe kraadi võrra kõrgem kui tavaline suvine tõus, võib põhjustada pöördumatuid kahjustusi.
Muutused taimedes ja loomades
Muutuv kliima mõjutab taimede ja loomade valikut, muudab nende käitumist ja põhjustab häireid toiduahelas üles ja alla. Mõne sooja kliimaga liigi leviala laieneb, samas kui külmast keskkonnast sõltuvate liikide elupaigad ja potentsiaalne väljasuremine seisavad silmitsi.
Kas tagajärjed on tõesti nii halvad?
Vastus sellele küsimusele on kahtlemata jah! Isegi keskmise temperatuuri pealtnäha kergest tõusust piisab meie planeedi dramaatiliseks muutumiseks.
See ei pruugi kõlada nii palju, võib-olla on erinevus varakevadel päeval kampsuni kandmise ja selga mitte kandmise vahel. Kuid kogu maailmas, kus elame, prognoosivad eksperdid aastaks 2100 umbes kaheksa kraadi soojemaks, kui globaalsed heitkogused jätkavad oma praegust rada. Sellel väikesel tõusul on tõsised tagajärjed, mis muutuvad üha ilmsemaks.
Me peame seda teadma inimese mõju on kliima soojenemise peamine põhjus, eriti fossiilkütuste põletamisest põhjustatud süsinikreostust ja metsade hävitamise kaudu reostust. Süsinikdioksiid, metaan, tahm ja muud saasteained, mis eralduvad ja võtavad atmosfääri nagu tekk, hoiavad päikesesoojust kinni ja muudavad planeedi soojemaks.
Tõendid näitavad, et aastad 2000–2009 olid kuumemad kui ükski teine kümnend vähemalt viimase 1.300 aasta jooksul. See soojenemine muudab Maa kliimasüsteemi, sealhulgas atmosfääri, ookeane ja jääd kaugeleulatuvalt.
Me ei saa neid ja teisi eirata kliima soojenemise tagajärjed. Kui selle nähtuse peamised põhjused on inimesed, peame probleemi lahendama meie ise.