Järgmisena analüüsime erinevaid põhjenduste tüübid, mida tuleks arvesse võtta, et teada saada, kuidas peaksime edasi minema, võttes arvesse soovitud põhjenduste omadusi.
Mis on arutluskäik
Arutlus on põhimõtteliselt inimese või inimrühma võime teatud probleemide lahendamine, saada rida järeldusi ja loomulikult õppida ka tulemuste kohta, mille jaoks on vaja luua rida juhuslikke ja loogilisi seoseid.
Põhimõtteliselt oleks see arutluse määratlus, kuid on oluline arvestada ka sellega, et arutlus viib hüpoteesideni, mis sünnivad empiirilistest andmetest, nii et kui arutluskäik on väga konkreetne ja võimaldab kvantitatiivselt ennustada, siis saab need ka kätte saada empiirilised andmed ja esitage need statistikale, et kinnitada või ümber lükata teatud hüpotees, mis tuleneks nimetatud arutluskäigust.
Põhimõtteliselt peame seda teadma, et mõista veidi paremini erinevaid arutlusviise, mida me järgmisena analüüsime.
Põhjendusliikide klassifikatsioon
Kui oleme mõistmise mõistest aru saanud, analüüsime järgmisena erinevaid arutlusviise, pöörates tähelepanu neile, mida peetakse tänapäeva ühiskonnas kõige olulisemaks ja silmapaistvamaks.
Argumenteeriv arutluskäik
Argumenteeriv arutluskäik on põhimõtteliselt võime sõnadesse panna antud argument.
Kliiniline põhjendus
Kliiniline arutluskäik on a meditsiinilise põhjenduse liik Seda kasutatakse eesmärgiga kirjeldada spetsiifilist protsessi, mis on suunatud ekspertarstidele, ja protsesse, mida kasutatakse meditsiinilise probleemi lahendamiseks.
Põhimõtteliselt räägime sellest, et need on tänapäeval iga arsti põhisambad, kuna on oluline, et neil oleks võime oma mõtlemist kasutada saavutada võimalikult tõenäoline diagnoos.
Sel põhjusel räägiksime arutluskäigust, mis seguneks kliiniliste mustrite tundmise ja hüpoteetiliste või deduktiivsete põhjenduste vahel.
Farmakoloogiline põhjendus
Mis puutub farmakoloogilistesse põhjendustesse, siis see on ka teatud tüüpi meditsiiniline arutluskäik, kuigi antud juhul põhineb see ravimite ratsionaalsel kasutamisel, suunates need mõne haiguse ennetamisele, diagnoosimisele ja ravile.
Loogiline arutluskäik
Loogilise arutlusena teame seda tüüpi arutlusi, mis segab järeldusi erinevatest eeldustest. Tuleb märkida, et järeldus ei pea olema ruumide tagajärg, kuna see ei takista põhjendamist. Seda seetõttu, et vale arutluskäik on endiselt põhjendus, et saaksime selles mõttes leida kaks võimalust kehtivad põhjendused või õiged põhjendused ja valed põhjendused või valed põhjendused.
Põhjenduse loogiliseks pidamiseks on vajalik, et ruumidel oleks järelduse suhtes stabiilne tugi. Kui aga seisame silmitsi vale arutluskäiguga, kuid tundub, et see on nii, satuksime enne a eksitus.
Mitteloogiline arutluskäik
Mis puutub mitteloogilisse arutlusse, siis see on teatud tüüpi mitteametlik arutluskäik, kuna see pole võimalike lahenduste osas piiratud, kuid on selles mõttes palju laiem.
Seda iseloomustab see, et see põhineb kogemustel ja kontekstil, nii et kõrgeim haridustase kasutab kõige tõenäolisemalt loogilisi arutlusi.
Tuleb märkida, et see on a kehtiv induktiivne arutluskäik, mis tähendab, et saate kinnitada eeldusi ja isegi eitada järeldust, ilma et selles mõttes oleks vastuolu, nii et järelduse õige saamine põhineb põhimõtteliselt tõenäosusel.
Matemaatiline arutluskäik
Matemaatilise arutluse osas räägime arutlusviisist, mille puhul peame demonstreerima seda, mida me juba teame, ja seda saab esitada kui un ametlik arutluskäik või mitteformaalne arutluskäik juhul, kui tahame tõestada teatud matemaatilisi väiteid või teoreeme.
Põhjendus ideede järgi
Ideede järgi arutamise osas räägiksime psühholoogilisest arutlusest, kuna need ideed on põhimõtteliselt vaimsed objektid, mis on sündinud meie ajusüsteemist ja sellest, mis on meie keskkonnas.
Tegelikult aktiviseerivad need välised stiimulid mõistuse, nii et otsitakse järeldust iga meid ümbritseva objekti omaduste ja omaduste kohta, samuti erinevate ideede vaheliste suhete kohta, mis inspireerivad alati oma vajadust isik, kes analüüsi teostab, väljastpoolt saadud andmetes ja loomulikult ka looduslikud mälestused, on selle arutluse osa.
Põhimõtteliselt on need peamised arutlusviisid, mida peaksite teadma, millest on loodud ka teised suuremad organisatsioonid, mis aitavad teil palju paremini mõista, kuidas mõtlemist tuleks arendada.